Kõrvenõges kasvab hästi rammusal ja lämmastikurikkal mullal. Kasvab huumusrikastes metsades: salu-, laane-, lammi- ja lodumetsas, eriti kuusikutes, lepikutes ja pankranniku aluse metsades, parkides, niitudel küünide ja kuhjalavade ümbruses, sageli elamute ümbruses, aedades umbrohuna, varemetes, jäätmaadel. Esineb ka jõekallastel ja mererannal.

Väga laia levilaga: kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasias, tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga sage.

Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Kõrvenõgesel on suur toiteväärtus ja head raviomadused. Ta sisaldab rohkesti valke, mineraalaineid (rauda, magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi), süsivesikuid, vitamiine (eriti C-vitamiini) ja karotiini.

Lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksude peatamine, korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab veresoonte lupjumist ja alandab vere suhkrutaset). Kuulub vitamiinitee koostisse. Pikaajalisel tarbimisel võivad tekkida probleemid vere hüübimisega. Reumavalude puhul tehakse nõgesevanne ja viheldakse nõgesevihtadega. Keedist on kasutatud juuste väljalangemise ja kõõma korral pea pesemiseks.

Kunagi raadiosaates juhtis üks arst tähelepanu sellele, et kõrvenõges kuulub parimate ravimtaimede hulka.Teaks inimkond seda, kui tugevate raviomadustega ta on, külvataks ning kasvatatakas  ainult nõgeseid. Kahjuks on kõrvenõgese raviomadused teada vaid vähestele inimestele. Kogu taim on raviomadustega: juured, varred, lehed ja õied. Kõrvenõges on parim verdpuhastav ja samaaegselt vereloomet soodustav vahend. Nõgeseteed on soovitav juua inimestel kes kannatavad ekseemi, verevaeguse, peavalude, kõhu- ja sapivalude, kuseteede haiguste, põletike ja uriinipeetuse all. Nõgesetee mõjub ka roojamist edendavalt ja teda soovitatakse kevadiseks puhastuskuuriks. Samuti aitab nõgesetee neeru- ja põieliiva teket kõrvaldada ja kuna tal on ka ühtlasi hea mõju maomahlanäärmetele siis alandab nõgesetee veresuhkru hulka. Soovitavalt võiks teha nii kevadel kui ka sügisel nelja nädalane nõgesetee kuur. Kevadel, kui ilmuvad esimesed nõgese võrsed ja sügisel kui ädalast ilmuvad taas noored taimed. Hommikul üks tass nõgeseteed juua lonks haaval tühja kõhu peale, pool tundi enne hommikusööki, ja veel üks või kaks tass lonkshaaval päevajooksul. Kõrvenõgesetee ei ole halvamaitseline ja teda juuakse ilma suhkruta. Liiga tundlikud inimesed võivad lisada maitse parandamiseks veidike kummelit või piparmünti. Rahvameditsiinis  kasutatakske kõrvenõgeseteed mitmenädalase kuurina maksa-,sapi- ja põrnahaiguste ning isegi põrnakasvaja, maokrampide,mao- ja soolehaavandite ning kopsuhaiguste raviks, samuti saab nõgeseteest abi liigse lima kõrvaldamiseks maos ja hingamisorganites. Nende haiguste ennetamiseks on soovitatav juua üks tass teed iga päev kogu aasta vältel. Et kõik tee head toimeained säliksid tohib taime ainult kergelt tõmmata lasta. Bakteriaalsete ja viirushaiguste ärahoidmisel on kõrvenõges samamoodi suurepärane abimees.Teatud vanuses väheneb kehas rauasisaldus. Sellest tingituna tunneme väsimust ja kurnatust ega suuda enam endise innuga tegutseda. Selle vältimiseks tuleb parima vahendina kasutada kõrge rauasisaldusega värskeid noori nõgeselehti teeks. Peale nõgesetee kuuri läbimist tunneme endid  õige kiirestki kosununa ja kehaliselt tervena, jõud ja töölust tulevad tagasi ning meie väliums lööb õitsele. Kõrvenõgesetee aitab hoiduda külmetumisest ja samuti leevendab reuma- ning podagrahiädasid. Vesitõvekorral aitab nõgesetee kehast vett eemaldada. Verdmoodustava ainena aitab ta kehvveresuse ja mitme raske verehaiguse puhul. Koos teiste ravimitaimedega kasutatakse nõgest edukalt ka leukeemia puhul. Kui kannatatakse allergia käes (ka heinanohu), joodagu pikemat aega nõgeseteed.  Ishiast saab ravida kõrvenõgese vannidega (200 g nõgeseid vanni kohta) vähemalt korra või paar kuus. Juuste väljalangemise vastu on soovitav pesta juukseid värskete kõrvenõgese lehtede keedusega ja lisaks ka nõgese juurte keedusega. Eriti hästi mõjub juustele nõgesetinktuur, mida igaüks saab ise kergesti valmistada kevadel või sügisel väljakaevatud nõgesejuurtest. Nõgesetinktuuriga tuleb peanahka masseerida kasvõi iga päev ja juuksed muutuvad kohevaks, tihedaks, pehmeks ja läikivaks ning kõõm kaob. Ka veresoonte ahenemise korral annab nõges erakordset abi. Mõnelgi inimesel, kes selle all kannatab jääks ära jala amputeerimine, kui nad õigeaegselt teeksid nõgesejuurte jalavanne. Iga kramp, ükskõik kus ta esineb, osutub vereringvoolu takistuseks. Niisugusel juhul aitab pesemine ja vannid nõgesekeedusega. Ka spetsiaalsel juhul südamepärgarterite ahenemise puhul on soovitav sama. Ülakeha hoida vanni kohal ja pesta südame ümbrust leige nõgesekeedusega samaaegselt kergelt masseerida. Nõgesetee joomine aitab ka uuriste, konnasilmade, küüneseente, sügelevate nahaplekkide jm nahaproobleemide vastu. Ometi peab ütlema, et raskematel juhtudel ei aita ühest tassist teest päevas, vaid tuleb juua lonkshaaval vähemalt kaks tassi päeva jooksul. Veel üks eriline nõuanne: ishiase, lendva ja närvipõletiku puhul käsivarres või jalgades – tõmmake üsna kergelt värske kõrvenõgese taimega üle valutava koha alt ülespoole. Näteks ishiase puhul tuleks tõmmata värske kõrvenõgesega pikkamööda luupeksekondist alates väliskülgemööda puusani ja sisekülgepidi tagasi kannani. Seda korratakse kokku kaks korda ja lõpuks tõmmatakse puusalt üle istmiku alla. Pärast seda tuleb nahka kergelt puuderdada.
Teada on ka juhtum kus üks vanem inimene paranes maovähist juues kõrvenõgese teed kuna keegi oli talle seda soovitanud. Tema kõrge vanuse tõttu ei tahetud enam opereerida. Hiljem arsti juurde kontrollile minnes oli arst sõnatu, kuna maovähi siirded olid täiesti kadunud.

KASUTAMINE

TEE: Üks kuhjaga teelusikatäis nõgeseid (kuivatatud puru) üle valada 1/4 liitri keeva veega (mitte keeta),lühikest aega (mitte rohkem kui üks minut) kaane all tõmmata lasta. Värskete taimede puhul kolm-neli nõgese neljalehelist latva ühe kruusi tee kohta. Mitte rohkem kui 30 sekundit tõmmata lasta. Siinjuures tuleb lisada, et tee tuleb kindlasti alati ära kurnata, või värsked nõgesed välja tõsta.

JALAVANNID
: Üks kamalutäis hästi puhastatud ja peenestatud juurikaid ja üks kamalutäis peenestatud nõgesekasve (varred Ja lehed) hoida üleöö 5 liitris vees. Järgmisel päeval ajada keema, kasutada jalgade vanniks nii kuumalt kui võimalik. Hoida jalgu vees 20 minutit. Nõgesed jäävad vette. Seda segu võib
uuesti soojendades kasutada 2-3 korda.

PEAPESU: 4-5 kamalutäit värskeid või kuivatatud kõrvenõgeseid asetada 5 liitri külma veega tulele ja ajada aeglaselt väikesel tulel keema. 5 minutit tõmmata lasta.
Kui kasutate nõgesejuurikaid, siis tuleb neil lasta peenestatult üle öö vees liguneda. Kuumutada keemiseni ja lasta siis 10 minutit tõmmata. Juuste pesemiseks tuleks kasutada pehmet õliseepi.

KÕRVENÕGESE TINKTUUR: Kevadel või sügisel väljakaevatud juured pestakse harjaga puhtaks, peenestatakse ja sellega täidetakse pudel (või hea kaanega purk) kuni kaelani. Valatakse üle 38-40% viinaga, lastakse kaks nädalat soojas kohas seista.

Siia juurde tuleb aga lisada soovitusena, et mida värskemad on taimed millest teed tehakse seda paremad on ka tulemused. Talvel võib kasutada kuivatatud nõgeseid. Parema tulemuse saamiseks korjata taimi päikeselisel päeval, kui kõik ravivad eetrid on lehtedes ja vartes.

Allikas: https://sites.google.com/site/tarkaja/k%C3%B5rven%C3%B5ges

Prindi artikkel